Tartu · Emajõe kergliiklussillad · mõjuanalüüs · oktoober 2026
Asukohavalik lähtub kõigi planeeringu sillakohtade ja kogu Emajõe linnalõigu sõelumisest. Raport toob välja linnatasandi tulemuse, võrdleb Karlova–Annelinna/Ihaste näidisteekondi tänaste sildade ja Rebase sillaga ning esitab loodesektori Tuglase ja Marja silla nõudluse, tasuvuse ja tervisemõju detailanalüüsi.
Linnatasandi asukohavalik
2026. aasta elanike ja olemasoleva jalgsi- ning rattavõrgu põhjal tehtud sõelumine võrdleb viit planeeringukohta ning reegliga tuletatud sildu iga 100 m järel. Ava kõigi kohtade kaart ja jõelõigu profiil →
Kasutus on kalibreerimata indeks (üks teekond elaniku kohta), mitte detailmudeli ületuste prognoos. Põhjamaantee koht on maanteesilla kergliiklusühendus. Sõelumise allikad ja 02.10.2026 käitus on põhivaate päritolu vahekaardil. Tuglase–Marja tasuvusarvutus ei tõenda teiste kohtade tasuvust.
Karlova/Rebase · Annelinn · Ihaste
Iga paari puhul võrreldakse tänast kiireimat teed, Sõpruse ja Ihaste silla kaudu kulgevaid alternatiive ning kiireimat teed Rebase silla lisamisel. Kui uus sild ajavõitu ei anna, jääb kasutusse tänane sild.
Ajad ja pikkused on võrgusõlmest võrgusõlme, hoone juurdepääsuaeg ei sisaldu. Võrk ja sihtkohad: OSM 2026-10-02. Jalgsi 4,8 km/h; rattaga 10–16 km/h teetüübi järgi, uuel sillal 14 km/h. Rebase telg pärineb sõelumisest, sama kalda ühendused OSM-võrku on hüpoteetilised; silla ja ühenduste ajakulule rakendatud tegur 1,15. Tõusud on arvestamata. Need näited ei arvuta ümber linnatasandi Overture-sõelumist ega silla nõudlust või tasuvust.
Vaata kõiki alternatiive interaktiivsel teekonnakaardil → · CSV · XLSX
Loodesektori detailanalüüs: Tuglase ja Marja
Kui järgmine investeering tehakse loodesektorisse, eelistab detailmudel Tuglase silda 2035. aasta kasvu ja 70% välisrahastuse tingimusel. Marja silla projekti ajakohastada paralleelselt. See on kahe koha võrdlus, mitte linna kõigi sillakohtade järjestus.
Millal loodesektoris Marja sild enne: kui Kliimaministeeriumi toetust Tuglase sillale ei saada ja linn on nõus ehitama Marja silla 2018. aasta võidutöö järgi 4 m laiuse ühise tekiga. Kitsam sild on odavam ja annab umbes 90% Tuglase silla tänasest kasust. Marja sillal on ka rohkem igapäevaseid kasutajaid ja see vähendab Kroonuaia silla kergliikluskoormust poole võrra. Sillad on umbes sama pikad, seega ei saa praeguseid hindu (12 mln € ja 2,5 mln €) otse võrrelda. Enne otsust tuleks mõlemale sillale teha sama aasta ja sama standardiga kuluhinnang.
| Näitaja | Tuglase | Marja | Mõlemad |
|---|
Võrgumõju kaardil
Iga kuusnurk on umbes 2 ha suurune ala, kus elab inimesi. Poolläbipaistvad kuusnurgad on kavandatavad elamualad (Uus-Tähtvere). Praeguse olukorra kaart näitab keskmist aega teise kalda sihtkohtadesse 3 km raadiuses. Silla stsenaariumid näitavad, mitu minutit see aeg lüheneb. Vali stsenaarium ja liikumisviis. Kuusnurga kohal näeb täpseid väärtusi.
Stsenaariumide võrdlus
Kõik näitajad tulevad samast mudelist: Tartu jalgsi- ja rattavõrk (OpenStreetMap), elanikud asumite kaupa (rahvastikuprognoos 2040) ja sihtkohtade gravitatsioonimudel. Aasta 2035 sisaldab Kvissentali kasvu 3250 elanikuni ja Uus-Tähtvere 1800 uut elanikku.
Tarbijahüve logsum-meetodil: lühenenud teekonnad ja uued sihtkohavalikud kokku. Ring näitab 2025. ja täidetud punkt 2035. aasta väärtust.
Modelleeritud ületusi ööpäevas, aasta keskmine. Tumedam osa näitab jalgsi, heledam rattaga ületusi.
Jalgsi ja rattaga ületusi ööpäevas. Kroonuaia sild on kitsas ja autoderohke ning praegu ainus ühendus Supilinna ja Ujula vahel.
Jalgsi võrguteekond jagatud linnulennuga kõigi üle jõe paaride vahel 2 km raadiuses sildade vahelt. Väärtus 1,0 tähendaks otseteed.
Linnulennupuhvrid 2025. aastal. Kontrolliks: üldplaneeringu järgi elas Tuglase silla 1,5 km puhvris 2019. aastal 12 437 ja 2,5 km puhvris 30 628 inimest.
Lühim teekond võrgus. Paksus kirjas on parim tulemus; kui sild teekonda ei mõjuta, jääb väärtus samaks.
Ajasääst kokku, tundi aastas. Tuglase silla eelis kasvab pikemate teekondade, e-rataste ja suurema rattakasutuse korral.
2035. aasta ajasääst miljoni euro kohta. Hinnad ei ole otse võrreldavad: Tuglase 12 mln € on 2026. aasta eelarve, Marja 2,5 mln € on 2019. aasta võistlusjärgu hinnang 4 m laiusele sillale. Marja vahemiku alumine piir on 2019. aasta hinnang tänases hinnas, ülemine piir sama ühikuhind ruutmeetri kohta kui Tuglase eelarves.
Kontroll tegelike andmetega
Tartu rattaringluse avaandmed sisaldavad juuli 2019 kõiki sõite ( sõitu eri jaamade vahel, umbes päevas) ja nelja päeva sõidu GPS-rada. GPS-rajalt näeb, millist silda iga sõit kasutas. Kaardil saab rajad sisse lülitada nupuga „Rattaringluse rajad 2019“.
Põhinäitajad on lähedased. Erinevus tuleb sildade jaotusest kesklinnas.
Osakaal kõigist ületustest. Rattaringluse jaamad on koondunud kesklinna, seetõttu on Kaarsilla osakaal suur ning Sõpruse ja Ihaste silla osakaal väike.
Juuli tegelikud jaamadevahelised sõidud suunati mudeli rattavõrgus lühimale teele. Tabel näitab, mitu sõitu oleks uut silda kasutanud ja mitu minutit see oleks säästnud.
F. Tuglase tänava pikendus läbi Tähtvere pargi üle Emajõe Ujula ja Kvissentali kallasradadele. Linn soovib silla valmis ehitada 2030. aastaks ja taotleb selleks Kliimaministeeriumi säästva liikumiskeskkonna meetmest 70% toetust. Raha leidmiseks suunatakse ümber Laia ja Tähe tänava rattateede raha.
| Valdkond | Hinnang | Mõju ja põhjendus |
|---|
Supilinna Marja tänava ja Ujula-Kvissentali asumi Lubja tänava sihis. Sild on planeeringutes olnud alates 2001. aasta Supilinna üldplaneeringust. 2018. aasta arhitektuurivõistluse võitis Andres Lemberi töö „Õhtukaar“, kuid rahastust sellele ei leitud. Linna teatel ei ole Marja silla ehitusega edasi liigutud.
| Valdkond | Hinnang | Mõju ja põhjendus |
|---|
Mõlemad sillad
Kahe silla koosmõju on tundi aastas (2025) ja tundi aastas (2035). See on umbes 78% üksikute sildade mõjude summast. Sillad teenindavad seega suures osas eri teekondi: Marja sild Supilinna ja Ülejõe põhjaosa lühikesi jalgsikäike, Tuglase sild Tähtvere, Maaülikooli ja kasvavate elamualade pikemaid sõite.
Mõlema silla korral jaguneb koormus ümber. Marja sild jääb rohkem jalakäijate sillaks ja Tuglase sild võtab üle loodepoolsed rattasõidud. Kroonuaia silla kergliikluskoormus väheneb umbes poole võrra.
Jõeäärsed jalutusringid lühenevad: Marja ja Kroonuaia silla kaudu 1,24 km, Tuglase ja Marja silla kaudu 1,98 km, Tuglase ja Kroonuaia silla kaudu 2,98 km. Praegu ei ulatu ükski jõering Kroonuaia sillast ülesvoolu.
Kes võidab
Keskmine aeg teise kalda sihtkohtadesse 3 km raadiuses, elanikud 2025. aastal. Tuglase sild annab suurema ajavõidu vähematele inimestele, Marja sild väiksema ajavõidu rohkematele.
Tasuvus
Arvutus võrdleb kolme rahaks teisendatud hüve silla kuludega 30 kasutusaasta jooksul. Esimene on mudeli ajasääst, korrutatud aja väärtusega (umbes 10 €/h). Teine on tervisehüve WHO HEAT-meetodi põhimõtetel: lisanduv kõndimine ja rattasõit vähendavad enneaegset suremust. Kolmas on autosõitude asendamine: osa uutest jalgsi- ja rattasõitudest tehti varem autoga, seega vähenevad õnnetused, heitmed ja müra.
Tumedam osa on ajasääst, heledam tervisehüve ja hall autosõitude asendamine. Suhe 1,0 või rohkem tähendab, et hüved katavad kulud.
Ainult ajasääst: kulude nüüdisväärtus jagatud säästetud tundide nüüdisväärtusega. Ajasääst katab kulud, kui tunni hind jääb alla aja väärtuse.
2025. aasta hindades, diskontomäär 3%, kasutus 2030–2059. Kulu on investeering pluss hooldus miinus jääkväärtus.
Iga lahtri suur number on suhe kõigi kolme hüvega, väike number ainult ajasäästuga. Paksus kirjas on väärtused, kus hüved katavad kulud.
Uued jalgsi- ja rattasõidud, mis varem tehti autoga, ning nende välditud väliskulud. Aasta keskmine.
Tegevuskava
Linnatasandi võrgumõju soosib Rebase/Karlova kohta. Teha eelistatud kohtadele sama aasta ja standardiga kuluhinnang, hinnata pealepääse ning keskkonna- ja planeeringupiiranguid. Sõelumine ei määra ehitusvalmidust.
Arvutada Karlova ja vajadusel Ropka tervise-, aja- ja autosõitude asendamise mõju ning tasuvus samadel alustel. Praegu on detailarvutus olemas ainult Tuglase ja Marja kohta.
Kui investeering tehakse loodesektorisse, võrrelda Tuglase välisrahastuse võimalust ja Marja „Õhtukaare“ lahenduse ajakohastamist. Teha kummalegi sama sisuga kuluhinnang ning hinnata pargi ja kallasradade lahendusi.
Teise silla valikul arvestada juba ehitatud ühendust. Sõelumine sisaldab lisamõju pärast Tuglase silda; teisi kombinatsioone pole arvutatud. Rajatud sillal ja naaberületustel mõõta kasutust loenduritega.
Metoodika
Analüüside ulatus. Linnatasandi sõelumine kasutab 2026. aasta EHR/ETAK hooneid ja Overture võrku; selle tulemused on kinnitatud snapshotina. Alljärgnevad eeldused ja arvutused puudutavad ainult loodesektori detailmudelit (Tuglase, Marja, mõlemad). Eri mudelite arvväärtusi ei liideta ega käsitleta sama nõudlusprognoosina.
Võrk. OpenStreetMapi jalgsi- ja rattateed Tartus (82 923 lõiku, oktoober 2026). Jalgsi 4,8 km/h, treppidel kulutegur 1,6. Rattaga 10–16 km/h teetüübi järgi: rattatee ja vaikne tänav kiireim, kõnnitee aeglasem, ratas trepil käekõrval. Olemasolevad ületused on OSM-ist tuvastatud seitse silda.
Sillad. Tuglase sild Tuglase allee otsast üle jõe, 100 m ava, ühendused kallasradade ja Ujula tänavaga. Marja sild „Õhtukaare“ teljel Marja ja Oa ristmikult Lubja tänava otsani, ühendused mõlema kalda promenaadiga. Silla ajakulule rakendatakse tegurit 1,15, kaldühendustele 1,15.
Elanikud ja sihtkohad. Asumite rahvaarv rahvastiku- ja elamuprognoosi 2040 rändestsenaariumi järgi (2025 ja 2035). Asumi sees on rahvaarv jaotatud elamute korruspinna järgi. Mudeli kontroll: Tuglase silla 1,5 km puhvris 12 505 elanikku, üldplaneeringu järgi 12 437. Sihtkohad on mitte-eluhoonete pind, koolid, poed, spordi- ja puhkekohad (OSM) ning külastuste jaoks osa elanikest.
Nõudlus. 2,5 liikumist inimese kohta päevas, jalgsi 21,5% ja rattaga 8% (baaseeldused Tartu liikuvusuuringust 2018). Lähtepiiranguga gravitatsioonimudel kalibreeriti keskmisele teekonnale 12 minutit. Ajasääst on arvutatud logsum-meetodil.
Piirangud
Arvutuste lähtekood ja andmed: kaust analysis/ (detailmudeli sammud 00–11; sõelumise snapshoti import screening.py).
Andmed
Siin on pipeline'i kirjutatud tulemusfailid: kõigi sillakohtade sõelumise tabel ja eraldi loodesektori detailmudeli tabelid. Vali tabel ning sordi seda veeru päisel klõpsates. Iga tabel on alla laaditav kahes vormingus: CSV masinloetavate arvudega (punkt kümnendmärgina) ja XLSX tabelarvutuse jaoks.
Päritolu
Valmistatud AI abil, kasutades tasuta vahendit OpenMapStack (https://github.com/jaakla/openmapstack-skills).
Analüüs tehtud:
Autor: Jaak Laineste, jaak.laineste@gmail.com
Kõik allikad on salvestatud muutumatute koopiatena (data/source) ja kinnitatud sha256-räsiga. Kordusarvutus kasutab ainult neid.
Kõik, mis ei ole välise andmestiku fakt, on kirjas ülekirjutusena koos põhjenduse ja tõendiga.
Masinloetav kontrolliraport: validation/latest-report.json.
Projekti saab nullist uuesti arvutada: python pipeline.py (kaust tartu-sillad/). Kontroll: openmapstack verify project.yaml --rerun.
Allikad